Vajalikud dokumendid
1. Töökorralduse reeglid
Töölepingu seadus ei määratle enam töösisekorraeeskirja mõistet. Tööandjal on võimalik kehtestada reeglid töökorraldusele, arvestades organisatsiooni vajadusi ja eripära. Töökorralduse reeglitest tuleb töötajat töölepingu sõlmimisel teavitada (TLS § 5 lg 1 p 11). Tööandja kehtestatud reeglistikku ei pea enam tööinspektoriga kooskõlastama.
Kuna tegemist on tööandja kehtestatud üldiste reeglitega töökorraldusele, mis laienevad kõigile töötajatele, ei pea tööandja neid iga töötajaga eraldi läbi rääkima ja kokku leppima, küll aga tuleb töötajaid nendest teavitada. Tavaliselt kehtestab tööandja töökorralduse reeglid eraldi ettevõttesisese dokumendiga. Kui töökorralduse reeglid on kehtestatud eraldi dokumendiga ja töölepingus on nende kohta vaid viide, on tööandjal TLS § 5 lg 2 kohaselt õigus nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta.
2. Kollektiivleping
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepinguga võib fikseerida palgamäärad ja palgatingimused töötajate erinevatele rühmadele, soodustused, töö- ja puhkeaja kohta kokkulepitu, töötajate täiendõpet puudutavad küsimused jpm, mis kõik väljendavad teatud kompromissi töötajate soovide ja ettevõtte võimaluste vahel.
Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.
Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees töötajale seisnevad peamiselt töötajate esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitstus töösuhtes, mistõttu saab töötajate esindaja julgemalt esitada tööandjale nõudmisi. Samas ei ole töötajal kartust, et töötingimused võiksid kollektiivlepingu tulemusena halveneda võrreldes seadusega. Seadusest halvemaid tingimusi kollektiivlepinguga kokku leppida ei saa. Kollektiivleping kehtib ühe aasta, kui selles ei ole kokku lepitud teisiti ja lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel. Sõltumata kollektiivlepingu lõppemise põhjusest, tuleb selle tingimusi täita edasi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni.
3. Ametijuhend
Ametijuhend sisaldab juhiseid töö eesmärkide, tulemuste ja kohustuste täitmise määra kohta Juhiste mittetäitmine võib kaasa tuua töötasu alandamise (Tls p.73.1) või lepingu ülesütlemise (Tls. p. 88). Eestis on levinud ametijuhendi käsitlemine töölepinguga seotud osana. Kuigi töötaja tööülesanded ja eesmärgid võib sõnastada ka näiteks töölepingus, eelistab enamus Eesti organisatsioonidest ametijuhendite koostamist.
Töötaja kinnitab oma allkirjaga ametijuhendiga kokkulepitud kohustuste täitmist. Selleks kirjutatakse suuremates ja bürokraatlikumates organisatsioonides ametijuhendi lõppu: “Käesolevaga kinnitan, et olen ametijuhendiga tutvunud ja kohustun seda täitma ning minu poolt pädevusnõuetega seonduvalt esitatud teave on tõene.”
Üldjuhul on organisatsioonil välja töötatud asjaajamise kord, kus on ametijuhendi vorminõuded kirjas. Ametijuhendi vormistamise kohta standardseid ettekirjutisi ei ole kehtestatud. Otstarbekas on lähtuda haldusdokumentide vormistamise üldistest põhimõtetest.
Edasi: Personali värbamise dokumendid
Töölepingu seadus ei määratle enam töösisekorraeeskirja mõistet. Tööandjal on võimalik kehtestada reeglid töökorraldusele, arvestades organisatsiooni vajadusi ja eripära. Töökorralduse reeglitest tuleb töötajat töölepingu sõlmimisel teavitada (TLS § 5 lg 1 p 11). Tööandja kehtestatud reeglistikku ei pea enam tööinspektoriga kooskõlastama.
Kuna tegemist on tööandja kehtestatud üldiste reeglitega töökorraldusele, mis laienevad kõigile töötajatele, ei pea tööandja neid iga töötajaga eraldi läbi rääkima ja kokku leppima, küll aga tuleb töötajaid nendest teavitada. Tavaliselt kehtestab tööandja töökorralduse reeglid eraldi ettevõttesisese dokumendiga. Kui töökorralduse reeglid on kehtestatud eraldi dokumendiga ja töölepingus on nende kohta vaid viide, on tööandjal TLS § 5 lg 2 kohaselt õigus nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta.
2. Kollektiivleping
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepinguga võib fikseerida palgamäärad ja palgatingimused töötajate erinevatele rühmadele, soodustused, töö- ja puhkeaja kohta kokkulepitu, töötajate täiendõpet puudutavad küsimused jpm, mis kõik väljendavad teatud kompromissi töötajate soovide ja ettevõtte võimaluste vahel.
Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.
Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees töötajale seisnevad peamiselt töötajate esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitstus töösuhtes, mistõttu saab töötajate esindaja julgemalt esitada tööandjale nõudmisi. Samas ei ole töötajal kartust, et töötingimused võiksid kollektiivlepingu tulemusena halveneda võrreldes seadusega. Seadusest halvemaid tingimusi kollektiivlepinguga kokku leppida ei saa. Kollektiivleping kehtib ühe aasta, kui selles ei ole kokku lepitud teisiti ja lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel. Sõltumata kollektiivlepingu lõppemise põhjusest, tuleb selle tingimusi täita edasi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni.
3. Ametijuhend
Ametijuhend sisaldab juhiseid töö eesmärkide, tulemuste ja kohustuste täitmise määra kohta Juhiste mittetäitmine võib kaasa tuua töötasu alandamise (Tls p.73.1) või lepingu ülesütlemise (Tls. p. 88). Eestis on levinud ametijuhendi käsitlemine töölepinguga seotud osana. Kuigi töötaja tööülesanded ja eesmärgid võib sõnastada ka näiteks töölepingus, eelistab enamus Eesti organisatsioonidest ametijuhendite koostamist.
Töötaja kinnitab oma allkirjaga ametijuhendiga kokkulepitud kohustuste täitmist. Selleks kirjutatakse suuremates ja bürokraatlikumates organisatsioonides ametijuhendi lõppu: “Käesolevaga kinnitan, et olen ametijuhendiga tutvunud ja kohustun seda täitma ning minu poolt pädevusnõuetega seonduvalt esitatud teave on tõene.”
Üldjuhul on organisatsioonil välja töötatud asjaajamise kord, kus on ametijuhendi vorminõuded kirjas. Ametijuhendi vormistamise kohta standardseid ettekirjutisi ei ole kehtestatud. Otstarbekas on lähtuda haldusdokumentide vormistamise üldistest põhimõtetest.
Edasi: Personali värbamise dokumendid