Koolitusmeetodid
Koolitusmeetodi valik töökohal sõltub koolituse eesmärgist ehk eeldab koolituse eesmärgi sõnastamist ja alles seejärel sobiva koolitusmeetodi väljaselgitamist. Seega on sõltuvalt koolituse eesmärgist võimalik kasutada erinevaid koolitusmeetodeid.
Klassikoolitus – koolitus spetsiaalsetes ruumides, kus on võimalik koolitada arvukat kuulajaskonda. Klassikoolitusel kasutatakse loenguid, seminare, praktikume ja muid aktiivset suhtlust võimaldavaid auditoorseid õppevorme.
Juhtumid, rollimängud, ajurünnak - nende raames simuleeritakse mõnda konkreetset juhtimissituatsiooni. Olukordi võidakse lahendada läbi konkreetsete juhtumite lahendamiste, mille raames läbitakse erinevaid etappe püstitatud ülesannete lahendamisel ja püütakse leida ideid probleemide lahendamiseks. Nimetatud meetodid eeldavad suhteliselt suurt iseseisvat tööd ja oma lahendusteede väljapakkumist.
Simulatsioon – seisneb reaalsete seadmete kasutamises koolituses, mille tulemusena viiakse koolitatav praktilisse töösituatsiooni. Nimetatud õppevorme kasutatakse siis, kui õppimine töökohal on liiga kulukas, häirib tööprotsessi või on seotud liigse riskiga.
Programmõpe ja iseseisev õpe – põhineb paindlikel õppeprogrammidel, mis võimaldavad teadmisi omandada iseseisvalt ning valida õppijal tempot. Kõrge õpimotivatsiooni korral on see väga hea teadmiste omandamise ja säilitamise meetod. Algul saavad õppijad ülesanded ja küsimused ning püstitatakse probleemid, mille nad lahendama peavad. Pärast antakse neile tagasisidet ülesannete lahendamise kohta ja teavitatakse õigetest lahendustest.
Interaktiivne õpe – ehk e-õpe on üheks uueks koolitusmeetodiks, mille raames rakendatakse ka audio- ja videomaterjale ning telekonverentsi. See aga eeldab sobivate teemade valikut. Parim meetod on e-õppe kombineerimine klassikaliste õppevormidega. Õppeaja valik on paindlik.
Audio- ja videomaterjalide kasutamine (ingl. k. audiocassettes, videotapes, CD-s, DVD-s) – kasutatakse ka e-õppe raames.
Konverentsid (ingl. k. conferences, videoconferences, telephone conferences)
Edasi: Personali dokumentatsioon
- treening
- projektipõhine õpe
- tegevuste modelleerimine
- juhtimisülesanne jt.
Klassikoolitus – koolitus spetsiaalsetes ruumides, kus on võimalik koolitada arvukat kuulajaskonda. Klassikoolitusel kasutatakse loenguid, seminare, praktikume ja muid aktiivset suhtlust võimaldavaid auditoorseid õppevorme.
Juhtumid, rollimängud, ajurünnak - nende raames simuleeritakse mõnda konkreetset juhtimissituatsiooni. Olukordi võidakse lahendada läbi konkreetsete juhtumite lahendamiste, mille raames läbitakse erinevaid etappe püstitatud ülesannete lahendamisel ja püütakse leida ideid probleemide lahendamiseks. Nimetatud meetodid eeldavad suhteliselt suurt iseseisvat tööd ja oma lahendusteede väljapakkumist.
Simulatsioon – seisneb reaalsete seadmete kasutamises koolituses, mille tulemusena viiakse koolitatav praktilisse töösituatsiooni. Nimetatud õppevorme kasutatakse siis, kui õppimine töökohal on liiga kulukas, häirib tööprotsessi või on seotud liigse riskiga.
Programmõpe ja iseseisev õpe – põhineb paindlikel õppeprogrammidel, mis võimaldavad teadmisi omandada iseseisvalt ning valida õppijal tempot. Kõrge õpimotivatsiooni korral on see väga hea teadmiste omandamise ja säilitamise meetod. Algul saavad õppijad ülesanded ja küsimused ning püstitatakse probleemid, mille nad lahendama peavad. Pärast antakse neile tagasisidet ülesannete lahendamise kohta ja teavitatakse õigetest lahendustest.
Interaktiivne õpe – ehk e-õpe on üheks uueks koolitusmeetodiks, mille raames rakendatakse ka audio- ja videomaterjale ning telekonverentsi. See aga eeldab sobivate teemade valikut. Parim meetod on e-õppe kombineerimine klassikaliste õppevormidega. Õppeaja valik on paindlik.
Audio- ja videomaterjalide kasutamine (ingl. k. audiocassettes, videotapes, CD-s, DVD-s) – kasutatakse ka e-õppe raames.
Konverentsid (ingl. k. conferences, videoconferences, telephone conferences)
Edasi: Personali dokumentatsioon