Personali arendamine ja koolitus
Personali arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine, nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine.
Personali arendamise eesmärgid:
Personali koolitamine on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja oskusi. Koolitamise eesmärgid on erinevad ja on suunatud organisatsiooni, ameti ja isiku arendamisele. Töötajate koolitamine on vajalik nii ettevõtte kui ka töötajate arendamiseks. Koolitus peab olema seotud ettevõtte eesmärkidega ning aitama kaasa töötajate ametialaste teadmiste ja oskuste arendamisele ja hoiakute kujunemisele.Koolituse kavandamistegevus koosneb etappidest. Kavandamistegevuse lähtealuseks on koolitusvajaduse väljaselgitamine.
Selleks, et koolitus oleks tulemuslik, tuleb hinnata koolitusvajadust ning koostada koolituseelarve ja koolitusplaan. Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks on kasulik viia läbi töötajatega arenguvestlused. Arenguvestluse käigus leitakse, missugused teadmised ja oskused ning hoiakud iga töötaja puhul arendamist vajavad. Saadud info põhjal selgitatakse välja koolitusvaldkonnad ning koostatakse koolitusplaan. Koolitusplaan peab olema kooskõlas ettevõtte võimalustega (koolituseelarve). Koolitusplaanis tuuakse enamasti välja koolituse valdkond, teema, toimumise aeg, koht, läbiviija ja maksumus.
Koolitusvajadus tuleneb personali vajadusest ja töötajate pädevusele esitatavatest nõuetest. Töötajate arengu- ja koolitusplaanid töötatakse välja nii ametikohast kui ka organisatsioonist lähtuvalt - aluseks organisatsiooni arenguplaan. Kui koolitusvajadus on välja selgitatud, asutakse koolituse planeerimisele.
Koolituse planeerimisega piiritletakse koolituseks tehtavate kulutuste maht ja koostatakse eelarve. Võetakse erinevatelt koolitajatelt hinnapakkumised, kaalutakse sobivaid pakkumisi ja valitakse koolitaja.
Koolituse korraldamine – eeldab koolitusvormi, -meetodi, -koha ja –aja valikut. Investeeringu tasuvuse määramiseks on vaja välja selgitada koolituse tõhusus. Koolituse tõhususe väljaselgitamine seisneb koolituselt saadud teadmiste, oskuste võrdlemisel koolituse maksumusega. Tulemus ei ilmne aga koheselt. Koolituse hindamisel tuginetakse koolitatavate hinnangule – kasutatakse ankeetküsitlust. Annab võimaluse kavandada uut koolitust tulemuslikumalt.
Sõltuvalt kuulajaskonnast ja koolitajast eristatakse:
Ülesanded
Edasi: Koolitusmeetodid
Personali arendamise eesmärgid:
- töötajate pädevuse (teadmiste, oskuste, kogemuste ja võimete) tõstmine ja universaalsuse suurendamine.
- töötajate töörahulolu suurendamine ja motiveerimine.
- töötajate arendamise, eneseteostuse ja karjäärivõimaluste avardamine.
- personali kujundamine ja järelkasvu tagamine.
- töötajate töötulemuste parandamine ning kohanemisvõime suurendamine.
- ametialane väljaõpe, mis hõlmab töötajate esmast väljaõpet, juhendamist ja treeningut;
- tööalane arendamine, mis hõlmab tööülesannete laiendamisega seotud täiendõpet;
- ametiväline arendamine, mis hõlmab töötajate väljaõpet väljaspool ametikohta uute tööülesannete täitmiseks.
Personali koolitamine on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja oskusi. Koolitamise eesmärgid on erinevad ja on suunatud organisatsiooni, ameti ja isiku arendamisele. Töötajate koolitamine on vajalik nii ettevõtte kui ka töötajate arendamiseks. Koolitus peab olema seotud ettevõtte eesmärkidega ning aitama kaasa töötajate ametialaste teadmiste ja oskuste arendamisele ja hoiakute kujunemisele.Koolituse kavandamistegevus koosneb etappidest. Kavandamistegevuse lähtealuseks on koolitusvajaduse väljaselgitamine.
Selleks, et koolitus oleks tulemuslik, tuleb hinnata koolitusvajadust ning koostada koolituseelarve ja koolitusplaan. Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks on kasulik viia läbi töötajatega arenguvestlused. Arenguvestluse käigus leitakse, missugused teadmised ja oskused ning hoiakud iga töötaja puhul arendamist vajavad. Saadud info põhjal selgitatakse välja koolitusvaldkonnad ning koostatakse koolitusplaan. Koolitusplaan peab olema kooskõlas ettevõtte võimalustega (koolituseelarve). Koolitusplaanis tuuakse enamasti välja koolituse valdkond, teema, toimumise aeg, koht, läbiviija ja maksumus.
Koolitusvajadus tuleneb personali vajadusest ja töötajate pädevusele esitatavatest nõuetest. Töötajate arengu- ja koolitusplaanid töötatakse välja nii ametikohast kui ka organisatsioonist lähtuvalt - aluseks organisatsiooni arenguplaan. Kui koolitusvajadus on välja selgitatud, asutakse koolituse planeerimisele.
Koolituse planeerimisega piiritletakse koolituseks tehtavate kulutuste maht ja koostatakse eelarve. Võetakse erinevatelt koolitajatelt hinnapakkumised, kaalutakse sobivaid pakkumisi ja valitakse koolitaja.
Koolituse korraldamine – eeldab koolitusvormi, -meetodi, -koha ja –aja valikut. Investeeringu tasuvuse määramiseks on vaja välja selgitada koolituse tõhusus. Koolituse tõhususe väljaselgitamine seisneb koolituselt saadud teadmiste, oskuste võrdlemisel koolituse maksumusega. Tulemus ei ilmne aga koheselt. Koolituse hindamisel tuginetakse koolitatavate hinnangule – kasutatakse ankeetküsitlust. Annab võimaluse kavandada uut koolitust tulemuslikumalt.
Sõltuvalt kuulajaskonnast ja koolitajast eristatakse:
- Organisatsioonisiseseid koolitusi – organisatsiooni enda või väliskoolitaja poolt läbiviidavad kursused.
- Organisatsiooniväliseid koolitusi – koolituse läbiviija on väliskoolitaja, kursusest osavõtjad saavad vahetada kogemusi.
- Professionaalse tegevuse eelseks – tasemeõpe enne ametikohale asumist.
- Professionaalse tegevuse aegseks – tasemeõpe kui ka täiendkoolitus erialase tegevuse käigus.
Ülesanded
Edasi: Koolitusmeetodid